Sürreaalne reaalsus

Pooltyhi kohvik, varane hommik
kiirelt paar muna, on see vast üks söök
Sa veel magad, mõtlen muna syyes
oh, miks pole Sa siin minuga
Sa oled eemal, kaugel minust
tervelt nädal aega pikk on ootamine
see nädal tundub pikk kui aasta
ei taha mitte selle pääle mõelda
oot ma ei ärka ju kunagi varem kui Sina
Sa juba tööl minu ärkan unisena
mulle meeldib magada
ma ju magan nüüdki, ilmselt küll
see kõik vaid tyhipaljas uni
löön silmad lahti, ei, ei ole nädal see
kus Sind ei näe
Nüüd riided selga tõmban
sing tööle ruttan
Varsti Sind näen mu Kalleim..varsti..peale viite.. I (L) U :)

.

lihtsalt ootan,
und pole öösel,
siis kaa ootan.

mis ma ootan?
võimatut vist.
imet, võiks öelda.

See on alles soendus

Väljakutseid, ka mina,
vahel võin leida,
kui ühe ületan,
kohe uut kohtan.

Võiks ju öelda,
elu on võidujooks,
kuid kellega ma võistlen,
kas võita ennast loodan?

Kuid on hetki,
mil me ei jookse,
kui oleme lõksus,
127 täispikka tundi.
Püüdes leida lahendust,
on näha vaid masendust.
Ainuke võimalus,
nüsida jäse endal,
taskunoaga,
Made in China.
Alternatiive leida
raske on,
ning on see ainuke,
elada, või surra.

Väljakutsetes feilides me mandume,
lööme käega, las läeb kus kurat.
Kuid kukume selleks vaid,
et uuesti tõusta.
Meil vaid üks elu on elada,
miks raisata aega,
mõeldes sellele, mis oli,
mõtle, mida teha saad paremini.

Kui endal vähe on aega,
teha paremini, alata otsast,
siis õpeta oma poega,
las õpib sinu vigadest.

Kui vahel tundub, et üksi
jooksed keset kõrbe,
Camelbagis vaid kaks tilka vett,
olukord tundub lootusetu,
Siis sulle, mu sõber
ühte soovitan,
ennast kõvasti näpista,
sest see on vaid uni.

Miks peaks normaalne inimene üksi kõrbes jooksma,
erandiks või ainult Forrest Cumpi tuua.

Vaata, mis Jake'iga juhtus, ehk C-klassi Lada on päris kuum

Jake sõitis Ladaga,
ta erines massist,
oleks see siis tavaline Lada,
aga ei, see oli äriklassist

Miks peaks keegi Ladat tahtma?
Kas teda sundis vene maffia?
Eile Jake leiti kraavist,
Sõitis koju Tõlla trahtrist.
Sellest väga Jake ei hoolind,
et tal polnud kainet rooli.

Nüt ta viidi Maarjamõisa,
me võime siit moraali leida,
Et erineda massist,
vaja pole Ladat äriklassist,
Ausalt, ma ei ole rassist,
Lihtsalt, vaata, mis Jake'iga juhtus.

Helkur käib paremal pool

Helkurvestiga parakas,
mulle aknast sisse vaatas,
Lumepalli vastu akent,
täie hooga virutas,
taskulambiga siis minu tuba,
veidikene valgustas.

No minu mõistus küll ei võta,
kuivõrd pikk võis olla ta,
maapinnast mu toa aknani,
kõrgust meetrit kolm või nii.
minu oma vaimu vili,
karjub mulle rõvedusi,
"Tule kohe välja!" lõugab,
kardina siis ette tõmban.

Kogemus see oli veider,
milleks parakale helkurvest,
Küll see tont oli reaalne,
lumehang kubiseb jälgedest.
Tõmban kardinad ette,
nii igaksjuhuks.

Lk 75

Kõige mahlakamad sõnad,
jätan homseks,
kui vaja,
ÕS-ist juurdegi otsin.

Mida kokku veerida raske on,
välja jätan, sinnapaika,
oma keelt väänata,
tulutult piinata,
raskusest kange on.

Avan ÕS-i, tolmune,
otsin sõna, siin neid tuhandeid,
Ma päris täpselt ei tea isegi,
mida otsin,
Kuid olen kindel,
eile oli see sõna veel siin,
leheküljel seitsekümendviis.

Oli teine päris raske,
kuid iseloomustas sind,
Oh, kui ma vaid teaks,
äkki oli...
...asjatundlik.

Ülim asendamatus

Kiharad libisemas nilbelt läbi näppude

tunnen, käed on karvadest karmilt ümbritsetud

juuksed pigistamas kinni minu verejooks

nagu viinapuuväädid, kasvamas ümber puu,
kätte ei neid sealt enam saa

meelehetlikult kisun,

alla pean andma

su salgud minu rammust võitu on saanud

Nopin ühe marja,

jälle, mari tundub magus

Löön, karvase käega vastu karvast rinda,
ütlen, sellest puust nopin vaid mina!

Hernehirmutise ehitan, et sind kaitsta

mõtet ei saaks maha laita

kui leiaks vaid õlgkübara,
mida suruda pähe, Hernehirmutisele.

Kui sinu marju pole ammu maitsnud,
tunnen sõltuvust, lausa iiveldama ajab,
proovin sünteesida sinu marjade maitset,
ma vajan kaitset...

Tänaval kapuutsiga mees, diiler,
proovin leida sinu aseainet,
maitsen e-d, kokaiini ja amfetamiini,
kui miski ei ole nii hea.
Tean, su endale saama, pean,
sinu ensüümi,
mujalt, raske on saada, nii head.

meeleheites viimses,
sidruneid pigistan,

et saada mahla

mis asendaks sind.

kuid vaid korraks,
ei suuda mõelda sulle,
sest liiga hapu sidruni valisin.

Mõtlen, sina pole ju hapu?!
Miks ei valind ma midagi muud,
näiteks viinamarja.
Ennast sarjan.