mulle aknast sisse vaatas,
Lumepalli vastu akent,
täie hooga virutas,
taskulambiga siis minu tuba,
veidikene valgustas.
No minu mõistus küll ei võta,
kuivõrd pikk võis olla ta,
maapinnast mu toa aknani,
kõrgust meetrit kolm või nii.
minu oma vaimu vili,
karjub mulle rõvedusi,
"Tule kohe välja!" lõugab,
kardina siis ette tõmban.
Kogemus see oli veider,
milleks parakale helkurvest,
Küll see tont oli reaalne,
lumehang kubiseb jälgedest.
Tõmban kardinad ette,
nii igaksjuhuks.
No comments:
Post a Comment